Abi seksuaalvägivalla korral

Abi seksuaalvägivalla korral

Seksuaalvägivald on sunniviisiline seksuaalvahekord või muu seksuaalse iseloomuga tegu. Ohvriks võivad olla nii naised kui mehed; lapsed, noored kui ka vanemas eas inimesed. Seksuaalvägivallaga on tegemist ka siis, kui sa ei saanud anda oma nõusolekut vahekorraks, näiteks tundsid hirmu, olid uimastatud, joobes või magasid. Seksuaalvägivald on kuritegu ja Sa ei pea tundma end süüdi! Vastutus seksuaalvägivalla eest lasub alati selle toimepanijal, mitte ohvril.


Sisukord

Kui oled viimase 7 päeva jooksul kogenud seksuaalvägivalda

Kui oled kogenud seksuaalvägivalda minevikus

Pöördumine politseisse

Toimetulek pärast seksuaalvägivalda

Kuidas toetada seksuaalvägivalda kogenud sõpra või pereliiget

Abi pakkuvad asutused


Kui oled viimase 7 päeva jooksul kogenud seksuaalvägivalda

  • Mine kohta, kus sul on ohutu ja turvaline.  Hädaolukorras võid helistada numbrile 112.
     
  • Ära pese, ära vaheta riideid
    Ükskõik, kas otsustad esmalt pöörduda naistearsti vastuvõtule või politseisse, pea silmas, et asitõendite kogumise huvides on hädavajalik ennast mitte eelnevalt pesta ega riideid vahetada, kuigi selline seesmine vajadus võib tekkida. Vastuvõtule minnes võta kaasa vahetusriided. Juhul, kui oled siiski riideid vahetanud, säilita seljas olnud riideid (sh aluspesu), pesemata, eraldi paberkotis.
  • Otsi arstiabi  
    Pöördu võimalikult kiiresti arsti vastuvõtule, soovitavalt esimese ööpäeva jooksul! Seksuaalvägivalla puhune professionaalne abi on kättesaadav Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumis (pöördu erakorralise meditsiini vastuvõttu), Pärnu Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas, Tartu Seksuaaltervise Kliinikus ja Seksuaaltervise Kliinikus Tallinnas, kuid esmase nõu ja abi saamiseks võid pöörduda ka lähimasse haigla vastuvõtuosakonda või naistearsti vastuvõtule.
  • Sinu soovil ja nõusolekul saab arst teha järgnevat.
  1. Vaadata üle ja dokumenteerida vigastused. Kui sul on vigastused, võib olla vajalik koheselt haigla vastuvõtu osakonda pöördumine.
  2. Koguda ja säilitada haiglas kohtumeditsiiniline tõendusmaterjal (nt sperma tupes, aluspüksid jms).
  3. Testida HIV ja seksuaalsel teel levivate nakkuste suhtes.
  4. Vajadusel korraldada HIV kontaktijärgset ravi.
  5. Pakkuda abi raseduse ärahoidmisel. Võimaliku rasestumise vältimiseks saad 72 tunni jooksul kasutada SOS pilli (osades haiglates saadaval tasuta).
  6. Korraldada turvalist kohta elamiseks ja ööbimiseks.
  7. Kutsuda järelkontrolli ja järelravisse.
  8. Toetada Sind politseisse pöördumisel.
  • Kaalu tõsiselt politsei teavitamist. See on Sinu otsustada, kas Sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, kas Sa teed seda nüüd või – isegi aastaid – hiljem. Politsei abil asjadele ametliku käigu andes aitad kaasa sellele, et sama toimepanija ohvriks ei langeks veel keegi.
    Kindlasti pöördu koheselt politseisse, kui Sinu või kellegi elu ja tervis on ohus.
  •  Otsi tuge lähedastelt. Igasugune seksuaalvägivald on traumaatiline kogemus, millest toibumine võib võtta kaua aega. Enesesüüdistus, hirm ja häbitunne on seksuaalvägivalla kogemuse puhul tavalised ja sagedased.  Palju abi võib keerulises olukorras olles mõne oma lähedasega (hea sõbra või pereliikmega) rääkimisest
     
  • Ära jää üksi ning otsi abi esimesel võimalusel!  
    Arsti juurde või politseisse pöördumine võib tunduda Sulle raske, sest pärast hirmutavat sündmust  võib sul olla hirm, et pead kõik uuesti läbi elama. Siiski aitab professionaalse abi saamine Sul tasapisi taas uskuma hakata, et Sinu elus toimuva üle otsustad eelkõige ja ainult Sina ise, et on võimalik ennetada haigestumist, saada nii kehalist kui psühholoogilist ravi, tunda end  taas turvaliselt ja väärikana.

Kui oled kogenud seksuaalvägivalda minevikus

Kunagi ei ole liiga hilja, et otsida abi ja tuge pärast seksuaalvägivalla kogemist.

Kui seksuaalvägivalla juhtum, mida kogesid, ei toimunud hiljuti, siis ei ole ilmselt küll võimalik koguda kõike vajalikke (kohtumeditsiinilisi) asitõendeid, küll aga võid vajada psühholoogilist abi  ja tuge või ka nõu seksuaalsel teel levivate nakkuste osas. 

Seksuaalvägivald on laastav kogemus, mis võib elu väga pikalt mõjutada. Isegi pärast esmase šoki möödumist võib juhtunu end vahel ootamatult meelde tuletada. Sind võib tabada isoleerituse tunne, enesesüüdistus, hirm, vajadus juhtunut eitada. Sul võib olla probleeme seksuaalsuhetes. Need reaktsioonid on Sinu olukorras täiesti normaalsed. Kui tunned, et need hakkavad üle pea kasvama ja igapäevaelu liialt häirima, otsi leevendust mõne lähedase inimese või professionaalse abistaja käest (vt Abi pakkuvad asutsed).

Pöördumine politseisse

Seksuaalvägivald on kuritegu, ka abikaasa vägistamine on seda. Tee juhtunu kohta politseisse avaldus. Nii saad ka aidata kaasa sellele, et sama kuriteo ohvriks ei lange veel keegi. Võta politseisse minnes kaasa lähedane inimene, keda usaldad. Küsi nõu, kust saada juriidilist nõustamist ja abi. Ametliku menetluse algatamisel ja juriidilise abi saamisel saavad sind aidata ka ohvriabitöötajad ja naiste varjupaigad.

Toimetulek pärast seksuaalvägivalda

Loomulikud traumajärgsed reaktsioonid

Vägistamise või selle katse tagajärjel võid kogeda erinevaid traumajärgseid reaktsioone. Sageli esineb hirmu, süütunnet, häbi, abitust. Tavapärased on unehäired ja iiveldus. Kogetud vägivald ja selle üksikasjad võivad taas häirivalt silme ette kerkida. Võib esineda mäluhäireid ja hajameelsust, igapäevaste kohustustega toimetulek võib olla raske. Traumaatilisele sündmusele selliselt reageerida on normaalne ja loomulik.

Ära jää üksi

Ära jää üksi, otsi abi – kutsu endale toeks keegi lähedane inimene, keda usaldad. Pere või sõprade lähedalolek on oluline. Lähedased alati ei tea, millist abi ja tuge trauma läbi teinud inimene vajab, juhtunu võib ka neid heidutada. Seetõttu otsi abi ka asjatundjatelt (vt kontaktandmed lõpus).

Räägi ja tunne

Võid tunda, et soovid juhtunut unustada – see võib ajutiselt olemist kergendada. Paranemiseks on sellest hoolimata vajalik läbi töötada juhtunuga seotud tunded, mälupildid ja mõtted. Rääkimine, kirjutamine või joonistamine on abiks. Räägi kellegagi taas ja taas, mis juhtus – ka siis, kui tunned oma tunnete pärast häbi. Seksuaalvägivallast enda jaoks korrastatuma pildi loomine aitab sul muuta sellega seonduvad mõtted ja tunded kontrollitavaks. Oma tunnetest aru saamine ja nendest rääkimine on kergenduseks. Anna oma tunnetele ruumi ja aega. Kurbus, ärrituvus, pettumus ja viha on tavalised. Ka kõige tugevamad tunded on normaalsed ja lähevad lõpuks mööda.

Igapäevarütmi taastamine

Ürita alal hoida oma igapäevane rütm – see taastab turvatunde. Püüa piisavalt toituda ja magada. Pea oma arstiga nõu, võibolla vajad ajutiselt uinumist soodustavaid ravimeid. Tööga toimetulek võib olla raske. Vajadusel palu arstilt töövõimetuslehte. Luba enesele midagi head. Tee asju, mis on sind varem aidanud raskes olukorras toime tulla. Pikuta ja lõõgastu niipalju kui võimalik. Kehaline liikumine on tähtis, sest see aitab kehal stressiolukorrast välja tulla. Aeg-ajalt võib tajuda juhtunut kauge ja ebareaalsena – see võimaldab ajul puhata ja jõudu koguda.

Kuidas toetada seksuaalvägivalda kogenud sõpra või pereliiget

Praktiline abi ja tugi

Ära jäta seksuaalvägivalla üle elanud lähedast üksi. Ole ise toeks või kutsu keegi lähedane inimene, keda ohver usaldab. Kogetud vägivald võib oluliselt mõjutada eluga toimetulekut ja töövõimet. Inimene võib vajada abi igapäevastes asjades. Igapäevarütmi alalhoidmine on oluline – see taastab turvatunde. Aita hoolitseda põhivajaduste eest – piisav toit ja magamine. Selgita välja, kas on vajalik abi lapsehoidmisel või muudes igapäevastes toimingutes. Vestlus ei tarvitse keskenduda ainuüksi juhtunule, kuigi sellest rääkimine turvalise inimesega on paranemise seisukohast vajalik.

Inimese jaoks on tähtis, et temasse suhtutaks kui samasse inimesse, kes ta oli enne vägivalla kogemist. Ole avatud ja lähedal. Ohvril on hea teada, et oled vajadusel tema jaoks olemas.

Traumakogemus võib põhjustada unehäireid, hirmuseisundeid ja keskendumishäireid. Inimese baasturvalisuse tunne on häiritud. Võib olla hirm üksinda kuskil käia. Paku sel puhul ennast kaasa – näiteks arsti juurde või politseisse minnes. Julgusta ohvrit, et ta pöörduks ka professionaalse abi poole.

Hingeline tugi

Seksuaalvägivalla üle elanud inimene võib tunda häbi, ebaturvalisuse, lootusetuse, abituse, hirmu, süü ja viha tundeid. Kinnita, et oled toeks ja usud teda. Ütle, et juhtunu ei ole tema süü – ohver ei oleks saanud kuidagi juhtunut ära hoida. Mõistmine ja empaatia on aitaja tähtsaimad omadused. Toimunut ei saa olematuks teha, kuid saab aidata lähedasel inimesel sellest toibuda ja terveneda.

Kuula. Ohvrile on tervendav, kui ta saab aja jooksul kogetust rääkida. Ära pisenda tema kogetut ega pane seda kahtluse alla. Luba ohvril rääkida nii sageli kui ta soovib. Kellegagi rääkides saab luua toimunust korrastatuma pildi ning muuta sellega seonduvad mõtted ja tunded kontrollitavaks.

Tingimusteta abi

Ohver töötab läbi tugevaid ja vahelduvaid tundeid – see on loomulik osa paranemisest. Anna mõista, et mõistad ja tunnustad inimese tundeid. Nutt, lein, viha ja hirm – nendest rääkimine aitab.

On võimalik, et lähedane ei taha juhtunust rääkida. Mõnikord võib tunduda, et seksuaalvägivalla üleelanu ei tunne midagi – seegi on aeg-ajalt loomulik. Vältides juhtunuga seotud mõtteid ja tundeid, inimene puhkab ja kogub jõudu toibumiseks. Kui vältiv käitumine jätkub ja oma tundeid ja mõtteid ei töötata läbi, siis võib omalt poolt julgustada juhtunust rääkima – ütle, et oled olemas, kui lähedane on valmis rääkima. Vajadusel otsige koos professionaalset abi.

Mõnikord võib olla raske leida õigeid sõnu. Sõnade asemel on lähedalolek ja hoolimine rohkem lohutust ja turvalisust pakkuv. Mõnikord on kallistus või käest kinni hoidmine tähtsam kui sõnad. Mõnikord ohver ei soovi puudutamist. Kuula ja küsi otse, millist abi lähedane ise soovib. Ole lugupidav ja peenetundeline, luba ohvril edeneda oma rütmis. Ole kannatlik. Ära oota, et su lähedane toibub kiiremini kui ta selleks tegelikult on võimeline.

Kuidas jaksata

Sinu lähedasega juhtunu puudutab ka sind. Võid tunda süüd, et ei suutnud juhtunut ära hoida. Või abitust – et ei oska piisavalt aidata ja lohutada. Ja viha – miks nii pidi minema. Hirmuunenäod, keskendumisraskused ja jõuetustunne on tavapärased ka ohvri lähedastel.

Enda jõuvarude eest tuleb hoolitseda. Vajalik on aeg ka iseendaga, oma tunnete ja mõtetega olemiseks. Rääkimine, kirjutamine ja kehaline aktiivsus on abiks. Püüa tasakaalustuseks teadlikult lõõgastuda ja puhata. Ole enda vastu hea. See annab jõudu, et aidata. Tee endale selgeks piirid, kuhu maani saad aidata. Kaalu, kas vajad vestlust mõne usaldusväärse inimese või professionaaliga.

Lastevastase seksuaalvägivalla korral tuleb alati teavitada politseid

Abi pakkuvad asutused

Ööpäev läbi:

  • Vastuvõtuosakonnad haiglate juures: Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla.
  • Tugitelefon 1492 vägivalda kogenutele, varjupaigad üle Eesti http://www.naistekeskus.ee/?page_id=23
  • Lasteabi telefon 116111 www.lasteabi.ee
  • Politsei 112

Avatud tööpäeviti:

Teave internetis: